TTÜ IT Tibila esimene käsitöö koosolek

..toimus selle reede õhtul Kätu juures (kahjuks mitte täies kooseisus, kuid loodame järgmine kord selle vea parandada). Enne aga käisme Kätlyniga Luigelt läbi, kus klõpsisin fotosüüdistusi temast..

..eest poolt

ja tagant poolt!


Edasi sai tehtud veel paar keerulist tiiru ja lõpuks maandusime Kätu juures kooseisus: Kätlyn, Erin ja mina koos Eriku ja Beckyga, kellest viimane on laenukoer. Aega sisustasime kudumise, Aliase ja ühe romantilise komöödia vaatamisega.

Meie Eriniga kudusime suht kogu õhtu (ühesugune lõng on kokkusattumus).


Kätlyn tegeles Erikuga, kuigi algselt oli plaanis T-särkidele maalinguid teha. Nad mängisid Aliast ja lisaks veel mingite veidrate kokkupandavate vidinatega (millest kahjuks pilti pole).


Vaatamata minu ja Erini pingutusele kududa, jõudis Kätu ilma igasuguse higistamiseta salapäraselt meist ikka ette;).


Beckyst ka pilti ei ole, kuid õhtule aitas ta suuresti kaasa võpatades meid kõiki iga natukese aja takka suure klähvimisega. Jään ootama ja lootma , et see polnud esimene ja viimane käsitöö koosolek.

Sinine esmaspäev

Täna on tõeliselt sinine esmaspäev. Justkui elekter oleks õhus ja seejuures mitte positiivne. Põhjust pole viriseda, aga kuidagi aimdus on, et ega see nii ei jää.

Aga siiski on mul üks pisike uus asi käsil ja tegelikult tahtsin just selle pildi üles panna. Pilt on eelmise reede seisuga, tänaseks on asi natuke edasi edenend aga lõpp veel ei paista. Tegu on nimelt ühe pisikese padjakattega, taaskord raamatust Kudumid väikelastele. Väikese muutusena tulevad mul mummumustrilised pilved triibulisse taevasse:).

Esimene kondiproov ehk noorelt vanaemaks:)

Vanaema - oli reaksioon mu kallilt mehelt, kui ta mind esimest korda kudumisvarrastega nägi. Vaatamata sellele, et me pole sugugi esimest aastat koos, oli tema jaoks see suur üllatus, et kududa oskan (või tahan). Siit tuleb paraku teha järeldus, et ega seda pole päris tükk aega juhtunud, tahtmist kududa siis. Nüüd aga järsku tekkis kohe väljakannatamatu isu ja siit ka siis see mängukaru, mis täna valmis sai. Aega ei võtnudki müstiliselt palju, ca 1 nädalavahetus + siis kokkuõmblemine, mis ei tahtnud hästi edeneda, kuna mul tekkis tunne, et mõmmi on kahtlaselt vildakas, lühike ja muidu untsu läinud. Aga samas kui ta nüüd valmis on, tundub päris nunnu. Pärit on mõmmi ühest raamatust, mille endale soetasin (Kudumid väikelastele ). Vaatamata kohati vigasele õpetusele (silmade arvud ja kahandamised ja kasvatamised ei klappinud alati jmt), sai karu ikka kootud.


***enne***
***pärast***

Proloog

Käsitöö on minu jaoks kohati selline müstiline asi, millega mõned inimesed arusaamatu osavuse ja kiirusega tegelevad. Aeg-ajalt püüan sellesse maailma sisse tungida ja ometi aru saada, kuidas saab kõike korraga jõuda (töö, lapsed, trennid, kool jmt. + hulganisti kampsuneid kududa ja õmmelda jne jne). Siiani pole päris saladuse tuumani jõudnud, kuid kindel on see, et lihtmatemaatika aja ja tegevuste hulga sõltuvustest ei aita.
Ma ei julge anda suuri lubadusi, kuna siis kipuvad asjad just untsu minema, kuid plaaniksin väikest viisi kasvatada käsitöö osa oma tegemistes ja siia lehekesele ehk siis natuke tehtud ja ka pooleli olevaid asju üles riputada.