kolmapäev, august 23, 2006

Esimene kondiproov ehk noorelt vanaemaks:)

Vanaema - oli reaksioon mu kallilt mehelt, kui ta mind esimest korda kudumisvarrastega nägi. Vaatamata sellele, et me pole sugugi esimest aastat koos, oli tema jaoks see suur üllatus, et kududa oskan (või tahan). Siit tuleb paraku teha järeldus, et ega seda pole päris tükk aega juhtunud, tahtmist kududa siis. Nüüd aga järsku tekkis kohe väljakannatamatu isu ja siit ka siis see mängukaru, mis täna valmis sai. Aega ei võtnudki müstiliselt palju, ca 1 nädalavahetus + siis kokkuõmblemine, mis ei tahtnud hästi edeneda, kuna mul tekkis tunne, et mõmmi on kahtlaselt vildakas, lühike ja muidu untsu läinud. Aga samas kui ta nüüd valmis on, tundub päris nunnu. Pärit on mõmmi ühest raamatust, mille endale soetasin (Kudumid väikelastele ). Vaatamata kohati vigasele õpetusele (silmade arvud ja kahandamised ja kasvatamised ei klappinud alati jmt), sai karu ikka kootud.


***enne***
***pärast***

2 Comments:

Anonymous Anonüümne said...

Väga nunnu mõmmik. Ootan põnevusega järgmist projekti :)

11:55 AM  
Blogger triinuniinu said...

Naljaks on see, et kui midagi tegema hakkad, siis tekib kohe hunnik poolikuid asju:D, hetkel siis kaks poolikut projekti:P, üks neist siin üleval ka (pilvelennupadi), teine jääb salajaseks..

2:00 PM  

Postita kommentaar

<< Home