Kokkuvõte titade lisatoidu loengust
Järgnev jutt on minu kokkuvõte kolmapäeval, 29.aprillil 2009.a.,pererahva juures toimunud loengust väikelastele lisatoidu andmise teemal. Loengut pidas homöopaat-refleksoloog-sünnitoetaja ja mida kõike veel:) - Iren Laidma.
Hea artikkel perekoolist : http://www.perekool.ee/index.php?id=997
Pärmseenest: http://www.loodusteraapia.ee/index.php?page=Lugemiseks&id=0
Veel häid artikleid: http://www.harmoonikum.ee/?p=37
http://www.vaimukoda.ee/article2.html
Artiklite soovitusi vaata ka alateemast “Natuke hambapastast, D-vitamiinist jmt.“
Eesti keelseid raamatuid antud teemal palju pole, aga nt. R. Raukasel üks , samas see, mis tema liha söömissagedusest/kogustest arvab on tugevalt liialdatud.
Kui valida toiduaineid, siis eelistada võiks nn ökotooteid, kuna need ei sisalda kahjulikke lisaaineid.
Millal alustada?
Kuni 6 elukuuni kujundab laps oma soolestiku seedefermente! Seega oleks 6 kuud minimaalseim aeg last ainult tissipiimaga toita! On tehtud mitmeid uuringuid ja erinevatel andmetel tõuseb allergia risk 40-70 %, kui hakata lisatoitu pakkuma enne 6. elukuud.
Sellest ajast võib vaikselt hakata lisatoitu andma, kuid pigem eesmärgiga tutvustada laspele erinevaid toidu maitseid ja konsistentse. Algsed kogused võiksid olla imeväiksed (0,5 -1 tl koraga). Alati tuleb jälgida lapse reageeringut toidule (nahalööbed, kaka muutus).
5-7 päeva tuleb anda ühte toiduainet ja siis alles võib võtta uue, muidu ei saa pilti, kas lapsel võib olla allergiat antud toiduaine suhtes ning laps ei jõua õppida seda toiduainet tundma.
Millest alustada?
1) Esimeseks toiduks sobib hästi ahjuõun. Õun olgu kodumaine ja puhtalt kasvatatud. Taignaks sobib igasugune taigen – nt sega lihtsalt jahgu ja vesi. Küpsetatakse ahjus ~180* paar tundi (sõltub õuna suurusest) või keedetakse aurus. Lapsele antakse sealt lusikaga kaapides pehmet massi. Kui õuna pole, võib pakkuda ka teisi taignas küpsetatud roosõielisi puuviljasid (nt pirni).
2) Edasi tuleks anda neid asju, mis kasvavad maa peal (kõrvitsalised, hiljem võib segada ka õunaga).
3) Brokoli, peakapsas, hapukapsas (sisaldab piimhappe pakterit, mis seedimist soodustav) ja lillkapsas (NB! lillkapsas paksendab verd, muidu vähe allergiline ja hea toiduaine).
4) Kui juba esimene toiduaine on proovitud, siis võib hakata asju kombineerima, aga kehtib ikka sama reegel, et sama maitset anda 5-7 päeva.
NB! Banaaan sisaldab palju nitraate ja on tärklise rikas, seega ei sobi esimesks toiduaineks. Lisaks on banaan ka väga magus ja ei maksaks selle andmisega kiirustada, kuna ta tekitab sõltuvust ja laps ei taha siis teisi köögivilju süüa.
Kuidas valmistada püreesid?
Kõige parem on küpsetusviis on aurutamine, võib ka keeta ja siis anda nö omas mahlas. Püreestamisel on oluline mitte kasutada saumiksrit, kuna see lõhub toiduaine tekstuuri ja lapse organism ei suuda siis tuvastada, millega on tegu. Nimelt on meie soolestik nagu pisike keemia labor, kus igal toiduainel on oma koht, kui aga toiduaine molekul on lõhutud, siis ei suuda organism tuvastada, kuhu see aine kuuluda võiks ja see hakkab ladestuma nt. kilpnäärmesse või mujale. Püreestada saab edukalt kahvliga.
Algul püreesid tehes võib ka lisaks juurikate keeduleemele lisada ka rinnapiima, et maitse oleks alguses tuttavam. Aga see ei ole kohustulik.
Samuti võib kohe algusest peale püreed maitsestada kas külmpress õli või maavõiga (Pahknas valmistatakse kvaliteetset nn maavõid). Alatest 1. eluaastast võib hakata lisama ka maitsetaimi.
Toidu külmutamisest ja külmutatud toidust
Toitu võib teha valmis suurem ports ja seejärel säilitada sügavkülmas (nt jääkuubikute restis). Toidul tuleb lasta korralikult ja aeglaselt sulada ning veevannil kuumutada kui vaja tarvitada. Soojendada võib vaid korra, uuesti soojendada ei kõlba. Loomulikult ei tohi juba sulatatud toitu uuesti külmutada. Sulatamisel ja soojendamisel ei tohi kasutada mikrolaine ahju, kuna siis hävivad toidust kasulikud ained (vitamiinid jne).
Külmutamise osas levib erinevaid teooriaid. Osa väidab neist, et toiduained kaotavad oma väärtusest külmutades. Aga Ireni isiklik arvamus on see, et pigem eelistada korralikku ja puhast kodumaist toitu külmutatuna ökopoe värskele. Ja viimast jällegi tavapoe värskele jne. Ehk siis teeks parimad valikud hetkevõimalustest lähtuvalt.
Milliseid toidunõusid kasutada?
Plastmassnõud ei ole head. Mõistlik oleks kasutada keraamilisi nõusid ja nt. hõbelusikat (hambalusikat).
Mida ei tohiks anda enne 1. eluaastat?
1) Kartulit, kuna kartul on vähese toiteväärtusega, üldse ei peaks kartulit väga palju sööma. Kartulit peab koorima paksu koorega, kuna koore all asub närvimürk - solaniin. Suurtes kogustes sööduna võib lapsel tekkida sooltesulgus.
2) Lehmapiima ja selle tooteid (nt. kohupiim) Hapendatud tooteid või anda varem ( vt alapealkirja "Millal anda piima ja piimatooteid?")
3) soola/suhkrut toidu sees
4) Tomatit , kuna sisaldab ka solaniini, eriti varre kohas ning on tugev allergeen.
5)Peeti, kuna sisaldavad palju nitraate (peedil on omadus imada maast nitraate)
6) Maasikaid-vaarikaid
7) Rabarberit
8) Kaunalisi (hernes, uba jne)
10) Tsitrulisi (suur allergia oht)
Millised toiduained võivad tekitada allergiat?
Kuna iga laps on erinev, siis võib iga toiduaine tekitada allergiat ja samas ei pruugi. Sellepärast on oluline anda ühte toiduainet 5-7 päeva jooksul, et tuvastada võimalikke allergiaid.
Kui allergia on tekkinud, siis enne paari kuud ei tasu seda toiduainet uuesti anda (allergiad võivad mööduda lapse kasvades).
Hetkel on paljudel lastel porgandiallergia, seega ei peaks sellega alustama.
Üldse tuleb olla ettevaatlik punaste juurikate-köögiviljadega-marjadega.
Erandiks võib lugeda metsamarjad ja sõstralised (kuigi mustsõstar võib ka tekitada allergiat). Marjadest on head mustikad.
Tsitrulised on väga suure allergia riskiga, kui anda, siis kindlasti ökopoest ostetuna.
Muna on tugeva allergeeniga (eriti munavalge), see ei sõltu kanade söödast ega elutingimustest.
Miks ei ole purgitoidud head?
Nad sisaldavad alati soola. Nad on alati erinevate toiduainete kombinatsioonid, seega on nendega raske alustada. Lisaks sisaldavad lehmapiimavalku ja vahel ka erinevaid säilitus-värvaineid.
E ainetest
nt E502 jne. Need on kodeeritud erinevad ained ning neid tasub uurida, kuna tegemist võib olla mürgiste kahjulike ainetega. Ökosahvri kodulehel on olemas kokkuvõte ja väidetavalt on olemas ka taskuteadmik.
Nt. sisaldavad pea kõik lastele mõeldud maiustused aspartaami (E951), kuigi tegemist on väga ohtliku närvimürgiga.
Leidsin interneti avarustest sellise kommentaari aspartaami kohta:
aspartaam E951 - koosneb kolmest kemikaalist: aspartaadist, fenüülalaniinist ja metanoolist. Seega saab aspartaami liigitada keemiliste mürkainete hulka. - peavalu, pööritus, tähelepanuhäired, mälukaotus, kõnetakistus ja nägemise halvenemine. Muudab ajukeemiat ning alandab krambihoogude tekkeläve, põhjustab tujukust ja närvisüsteemi muid häireid. Vähi tekitaja.
Samas on ka artikkleid, mis kinnitavad selle ohutust.
Millal ja kuidas alustada putrudega?
7. – 8. elukuust ning keeta veega, hiljem võib keeta ka piima ja mahlaga (nt. rukkijahu puder), ilma maitsestamata (suhkru, soolata). Et putru maitsekamaks muuta võib kasutada marju ja ka vahtrasiirupit.
Alustada võiks hirsiga, siis tatar, mais (järgida et ei oleks gemuteeritud, see tähendab, et molekulid on lõhutud , lähemalt vt alapealkirja “ Kuidas valmistada püreesid?”), oder.
Hiljem kaer , täistera manna (valge, töödeldud mannapuder ei sisalda kasulikke kiudained jms) ja rukkipuder.
Konsistentsilt võiks alustada putrude keetmist jahust, hiljem minna üle täistera helvestele. Nn. kiirputrusid ei tasu anda, kuna taas ei sisalda kiudained jmt. kasulikku.
Helvestest tegemisel asetada nad eelmisel õhtul veega likku, siis saavad halvad ained neist eralduda, mis takistavad mineraalide imendumist organismis ja see vähendab ka keetmisaega.
Riis on ka hea puder, mida võib anda esimeste seas, kuid tuleb hoolega jälgida, et lapsel ei tekiks kõhukinnisust, ning kindlasti kasutada pruunriisi.
Millal anda toorest puu-,köögi-,juurvilja?
Andma võib hakata peale 1 kuud, kui lisatoiduga on alustatud. Taas alustada õunast (kaapida). Enne esimest eluaastat võib anda ka sõstralisi (mustsõstar võib tekitada allergiat) ja mustikaid, kuid tuleb jälgida, et ei tekiks kõhukinnisust. Head on ka arbuus ja melon, kuid tuleb jälgida, kust need toodud on (Hispaanias pritsitakse väga palju, Venemaa arbuusid, melonid on palju paremad). Tsitrulised sisaldavad küll palju kasulikke aineid, kuid samas on väga suure allergiariskiga. Algul võib katsetada ökosidruniga, kuid vast mitte enne aastaseks saamist.
Millal anda piima ja piimatooteid?
Kuni aastani on lapse piimavajadus 600-700ml päevas. Kui laps saab rinnapiima, siis pole talle lisaks piima anda vaja. Kui aga ei, siis tuleb eelistada puhast kitsepiima. Mitte puhta kitsepiima tunneb ära nn kasukamaitsest.
Lehmapiima puhul on taas väga oluline, et tegemist oleks nn maapiimaga või maapiima saadustega, kuna poe piim on homogeniseeritud ja pastöriseeritud.
Lehmapiim on väga tugev valk, seega lapsele mitte anda enne 1. eluaastat. Hapendatud kujul (hapupiim, pett) võib anda 9-10. elukuust, kuid mitte päris igapäevaselt.
Poe maitsestatud kohupiimasid ei peaks andma enne 3. eluaastat. Kõige hullemad ongi kohupiimade juures need moosid jmt, mis sinna segatakse. Need sisaldavad väga palju erinevaid kahjulikke aineid ja sarnanevad pigem keemialaboriga kui moosiga. Kahjuks käib see ka juustude ja jäätiste kohta, mis sisaldavad lisaks palju säilitusaineid.
Maapiimast kohupiima, millele kodumoosi(marju vmt) maitseks lisada, võib anda 1. aastasele lapsele, ka maajuustusid. Kohupiim olgu maitsestamata, millele võib maitseks lisada marju või kodumoose jms. ning kogustega olla ettevaatlik.
Millal anda liha?
Liha on ka väga tugev valk ja seega ei maksa alustada enne 8. – 9. elukuud, kuid veel parem oleks kui seda veelgi veidi edasi lükata.
Liha valikul tuleb arvestada, et loomade kasvatamisel kasutatakse hormoone, antibiootikume ja need säilivad ka lihas. Seega tasub valida väiketootajte liha, kellel pole võimalust kasutada ravimeid ja hormoone.
Alguses loomaliha, lammas. Ka kana, kui on teada, et on puhas liha. Hiljem siga. Hakkliha teha ise korralikust lihatükist mitte poe hakkliha, kuhu on kõik jäägid lisatud. Alguses teha puljong korralikust lihast (mitte kontidest) ja seda juurikatele lisada, siis juba lisada peenestatud liha .
Kui hakkliha osta tava poest, siis valida pigem vaakumpakendis kui lahtine, kuna lahtist pritsitakse selleks, et lihal säiliks nö. kaubanduslik välimus. Kuid poe hakkliha võiks väikelaste puhul vältida.
Kalaliha on ka üldjoones hea, kui leiab puhast kala, meie veekogud on üpris saastatud ja kasvatuse kalad pole ka hea kvaliteediga. Kala valimisel tuleb alati valida väiksem (räime puhul alla 15 cm) ja kahvatum kala (lõhe-forelli puhul).
Kuna lihast saab rauda, siis selle nö ohutumaks aseaineks on idandid, kuid neid tuleks taas ise valmistada. Raua üledoosil tekivad kakasse verekiud ja värv muutub tumedaks.
Liha valmistamisel tuleks veel meeles pidada, et liha ja piim ei sobi kokku (nt liha-piima kaste), kuna raud ei saa koos piimaga imenduda meie organismis.
Millal anda muna?
Kui on hea puhas vabakasvatusel (kukke näinud) kana muna, siis võib anda alates 9. elukuust. Poe munad sisaldavad värvaineid, mida kanadele sissesöödetakse ning elutingimustest tulenevaid stressihormoone. Siiski nagu eespool mainitud on muna tugev allergeen ning vajab hoolega jälgimist. Kogustega tasub ka olla ettevaatlik.
Millal ja mida anda lapsele juua?
Kui laps saab rinnapiima, siis ei ole talle üldiselt vaja juua lisaks pakkuda. Kuna rinnapiim on sõltuvalt imemiskestusest erineva konsistentiga (algul lahjem hiljem rammusam).
Kui aga juua pakkuda, siis vett. Oluline on meeles pidada, et ka mahl on kuni 2. aastasele lapsele toidukord.
Lapsele võib akkuda ka teesid (mis lapsele mõeldud või ravimteed), kuid seda pigem ravival eesmärgil.
Näksid ja maiustused
Näkside ja maisustusetega tuleb olla ettevaatalik, kuna need rikuvad toidurežiimi. See on aga väga oluline kui tahta, et laps korralikult sööks.
Enne 1. eluaastat võib osta ökopoest kuivatatud puuvilju, ja neid enne leotades, anda lapsele proovida.
Ka täistera makaronid on huvitavaks vahepalaks lastele (anda tervelt kätte).
Magusaga (küspised-kommid jmt.) pole kiiret ehk mitte anda kindasti enne 1. eluaastat ja siis ka pigem hilejm kui varem.
Kui valida, millega asju magusaks teha, siis eelistada kindasti roosuhkrut tavalisele. Samas tuleb meeles pidada, et liigne magus tekitab hüperaktiivsust ning poe maiused sisaldavad väga palju mürgiseid aineid (vt. alapealkirja „E ainetest“).
On olemas müüt, et aju vajab suhkrut, kuid tegelikult vajab aju glükoosi ja selle omastamiseks on palju erinevaid võimalusi, mis ei pea üldse olema seotud magusa andmisega lapsele. Nt. saab glükoosi omandada makaronidest.
Leiva-saia andmisega pole ka vaja kiirustada. Sai on üldse valgejahu toode ja ei sisalda kiudaineid jmt vajalikku, saiale alati eelistada sepikut. Sepikut ja leiba võiks ise küpsetada. Leiva või sepiku kuivikud on ka heaks näksimiseks eriti hammaste tulekul.
Natuke hambapastast, D-vitamiinist jmt.
Kasutada võiks floriidi vaba hambapastat (lähemalt loe http://nopped.blogspot.com/2005/04/fluoriid-david-icke-matrixi-lapsed.html)
Valge suhkru kohta on hea artikkel http://anahata.imelaps.ee/suhkur/
Kui valida soola, siis meresool on hea valik (nüüd ka olemas nn roosasool ehk aleksandrisool, väidetavalt sisaldab palju kasulikke mineraale jmt).
D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja sellega tuleb olla ettevaatlik. Rasvlahustuvad vitamiinid on hormoonide moodi, nende liigsel kogusel ei välju need organismist, vaid ladestuvad. Liigne D-vitamiin põhjustab ka rahhiiti nagu selle vaeguski.
D-vit. küllus põhjustab ka lõgede liiga kiiret kokku kasvamist. Lõge võiks olla enam vähem kokku kasvanud 1,5 eluaastaks.
D-vitamiini saab nö. taevast ehk seda aitab sünteesida ultraviolett kiirgus.Lapsega tuleb võimalusel igapäev õues käia ja piisab kui ta nägu saab ca 15 min päevas, kas päikest või pilvi vaadata:).
Hea artikkel perekoolist : http://www.perekool.ee/index.php?id=997
Pärmseenest: http://www.loodusteraapia.ee/index.php?page=Lugemiseks&id=0
Veel häid artikleid: http://www.harmoonikum.ee/?p=37
http://www.vaimukoda.ee/article2.html
Artiklite soovitusi vaata ka alateemast “Natuke hambapastast, D-vitamiinist jmt.“
Eesti keelseid raamatuid antud teemal palju pole, aga nt. R. Raukasel üks , samas see, mis tema liha söömissagedusest/kogustest arvab on tugevalt liialdatud.
Kui valida toiduaineid, siis eelistada võiks nn ökotooteid, kuna need ei sisalda kahjulikke lisaaineid.
Millal alustada?
Kuni 6 elukuuni kujundab laps oma soolestiku seedefermente! Seega oleks 6 kuud minimaalseim aeg last ainult tissipiimaga toita! On tehtud mitmeid uuringuid ja erinevatel andmetel tõuseb allergia risk 40-70 %, kui hakata lisatoitu pakkuma enne 6. elukuud.
Sellest ajast võib vaikselt hakata lisatoitu andma, kuid pigem eesmärgiga tutvustada laspele erinevaid toidu maitseid ja konsistentse. Algsed kogused võiksid olla imeväiksed (0,5 -1 tl koraga). Alati tuleb jälgida lapse reageeringut toidule (nahalööbed, kaka muutus).
5-7 päeva tuleb anda ühte toiduainet ja siis alles võib võtta uue, muidu ei saa pilti, kas lapsel võib olla allergiat antud toiduaine suhtes ning laps ei jõua õppida seda toiduainet tundma.
Millest alustada?
1) Esimeseks toiduks sobib hästi ahjuõun. Õun olgu kodumaine ja puhtalt kasvatatud. Taignaks sobib igasugune taigen – nt sega lihtsalt jahgu ja vesi. Küpsetatakse ahjus ~180* paar tundi (sõltub õuna suurusest) või keedetakse aurus. Lapsele antakse sealt lusikaga kaapides pehmet massi. Kui õuna pole, võib pakkuda ka teisi taignas küpsetatud roosõielisi puuviljasid (nt pirni).
2) Edasi tuleks anda neid asju, mis kasvavad maa peal (kõrvitsalised, hiljem võib segada ka õunaga).
3) Brokoli, peakapsas, hapukapsas (sisaldab piimhappe pakterit, mis seedimist soodustav) ja lillkapsas (NB! lillkapsas paksendab verd, muidu vähe allergiline ja hea toiduaine).
4) Kui juba esimene toiduaine on proovitud, siis võib hakata asju kombineerima, aga kehtib ikka sama reegel, et sama maitset anda 5-7 päeva.
NB! Banaaan sisaldab palju nitraate ja on tärklise rikas, seega ei sobi esimesks toiduaineks. Lisaks on banaan ka väga magus ja ei maksaks selle andmisega kiirustada, kuna ta tekitab sõltuvust ja laps ei taha siis teisi köögivilju süüa.
Kuidas valmistada püreesid?
Kõige parem on küpsetusviis on aurutamine, võib ka keeta ja siis anda nö omas mahlas. Püreestamisel on oluline mitte kasutada saumiksrit, kuna see lõhub toiduaine tekstuuri ja lapse organism ei suuda siis tuvastada, millega on tegu. Nimelt on meie soolestik nagu pisike keemia labor, kus igal toiduainel on oma koht, kui aga toiduaine molekul on lõhutud, siis ei suuda organism tuvastada, kuhu see aine kuuluda võiks ja see hakkab ladestuma nt. kilpnäärmesse või mujale. Püreestada saab edukalt kahvliga.
Algul püreesid tehes võib ka lisaks juurikate keeduleemele lisada ka rinnapiima, et maitse oleks alguses tuttavam. Aga see ei ole kohustulik.
Samuti võib kohe algusest peale püreed maitsestada kas külmpress õli või maavõiga (Pahknas valmistatakse kvaliteetset nn maavõid). Alatest 1. eluaastast võib hakata lisama ka maitsetaimi.
Toidu külmutamisest ja külmutatud toidust
Toitu võib teha valmis suurem ports ja seejärel säilitada sügavkülmas (nt jääkuubikute restis). Toidul tuleb lasta korralikult ja aeglaselt sulada ning veevannil kuumutada kui vaja tarvitada. Soojendada võib vaid korra, uuesti soojendada ei kõlba. Loomulikult ei tohi juba sulatatud toitu uuesti külmutada. Sulatamisel ja soojendamisel ei tohi kasutada mikrolaine ahju, kuna siis hävivad toidust kasulikud ained (vitamiinid jne).
Külmutamise osas levib erinevaid teooriaid. Osa väidab neist, et toiduained kaotavad oma väärtusest külmutades. Aga Ireni isiklik arvamus on see, et pigem eelistada korralikku ja puhast kodumaist toitu külmutatuna ökopoe värskele. Ja viimast jällegi tavapoe värskele jne. Ehk siis teeks parimad valikud hetkevõimalustest lähtuvalt.
Milliseid toidunõusid kasutada?
Plastmassnõud ei ole head. Mõistlik oleks kasutada keraamilisi nõusid ja nt. hõbelusikat (hambalusikat).
Mida ei tohiks anda enne 1. eluaastat?
1) Kartulit, kuna kartul on vähese toiteväärtusega, üldse ei peaks kartulit väga palju sööma. Kartulit peab koorima paksu koorega, kuna koore all asub närvimürk - solaniin. Suurtes kogustes sööduna võib lapsel tekkida sooltesulgus.
2) Lehmapiima ja selle tooteid (nt. kohupiim) Hapendatud tooteid või anda varem ( vt alapealkirja "Millal anda piima ja piimatooteid?")
3) soola/suhkrut toidu sees
4) Tomatit , kuna sisaldab ka solaniini, eriti varre kohas ning on tugev allergeen.
5)Peeti, kuna sisaldavad palju nitraate (peedil on omadus imada maast nitraate)
6) Maasikaid-vaarikaid
7) Rabarberit
8) Kaunalisi (hernes, uba jne)
10) Tsitrulisi (suur allergia oht)
Millised toiduained võivad tekitada allergiat?
Kuna iga laps on erinev, siis võib iga toiduaine tekitada allergiat ja samas ei pruugi. Sellepärast on oluline anda ühte toiduainet 5-7 päeva jooksul, et tuvastada võimalikke allergiaid.
Kui allergia on tekkinud, siis enne paari kuud ei tasu seda toiduainet uuesti anda (allergiad võivad mööduda lapse kasvades).
Hetkel on paljudel lastel porgandiallergia, seega ei peaks sellega alustama.
Üldse tuleb olla ettevaatlik punaste juurikate-köögiviljadega-marjadega.
Erandiks võib lugeda metsamarjad ja sõstralised (kuigi mustsõstar võib ka tekitada allergiat). Marjadest on head mustikad.
Tsitrulised on väga suure allergia riskiga, kui anda, siis kindlasti ökopoest ostetuna.
Muna on tugeva allergeeniga (eriti munavalge), see ei sõltu kanade söödast ega elutingimustest.
Miks ei ole purgitoidud head?
Nad sisaldavad alati soola. Nad on alati erinevate toiduainete kombinatsioonid, seega on nendega raske alustada. Lisaks sisaldavad lehmapiimavalku ja vahel ka erinevaid säilitus-värvaineid.
E ainetest
nt E502 jne. Need on kodeeritud erinevad ained ning neid tasub uurida, kuna tegemist võib olla mürgiste kahjulike ainetega. Ökosahvri kodulehel on olemas kokkuvõte ja väidetavalt on olemas ka taskuteadmik.
Nt. sisaldavad pea kõik lastele mõeldud maiustused aspartaami (E951), kuigi tegemist on väga ohtliku närvimürgiga.
Leidsin interneti avarustest sellise kommentaari aspartaami kohta:
aspartaam E951 - koosneb kolmest kemikaalist: aspartaadist, fenüülalaniinist ja metanoolist. Seega saab aspartaami liigitada keemiliste mürkainete hulka. - peavalu, pööritus, tähelepanuhäired, mälukaotus, kõnetakistus ja nägemise halvenemine. Muudab ajukeemiat ning alandab krambihoogude tekkeläve, põhjustab tujukust ja närvisüsteemi muid häireid. Vähi tekitaja.
Samas on ka artikkleid, mis kinnitavad selle ohutust.
Millal ja kuidas alustada putrudega?
7. – 8. elukuust ning keeta veega, hiljem võib keeta ka piima ja mahlaga (nt. rukkijahu puder), ilma maitsestamata (suhkru, soolata). Et putru maitsekamaks muuta võib kasutada marju ja ka vahtrasiirupit.
Alustada võiks hirsiga, siis tatar, mais (järgida et ei oleks gemuteeritud, see tähendab, et molekulid on lõhutud , lähemalt vt alapealkirja “ Kuidas valmistada püreesid?”), oder.
Hiljem kaer , täistera manna (valge, töödeldud mannapuder ei sisalda kasulikke kiudained jms) ja rukkipuder.
Konsistentsilt võiks alustada putrude keetmist jahust, hiljem minna üle täistera helvestele. Nn. kiirputrusid ei tasu anda, kuna taas ei sisalda kiudained jmt. kasulikku.
Helvestest tegemisel asetada nad eelmisel õhtul veega likku, siis saavad halvad ained neist eralduda, mis takistavad mineraalide imendumist organismis ja see vähendab ka keetmisaega.
Riis on ka hea puder, mida võib anda esimeste seas, kuid tuleb hoolega jälgida, et lapsel ei tekiks kõhukinnisust, ning kindlasti kasutada pruunriisi.
Millal anda toorest puu-,köögi-,juurvilja?
Andma võib hakata peale 1 kuud, kui lisatoiduga on alustatud. Taas alustada õunast (kaapida). Enne esimest eluaastat võib anda ka sõstralisi (mustsõstar võib tekitada allergiat) ja mustikaid, kuid tuleb jälgida, et ei tekiks kõhukinnisust. Head on ka arbuus ja melon, kuid tuleb jälgida, kust need toodud on (Hispaanias pritsitakse väga palju, Venemaa arbuusid, melonid on palju paremad). Tsitrulised sisaldavad küll palju kasulikke aineid, kuid samas on väga suure allergiariskiga. Algul võib katsetada ökosidruniga, kuid vast mitte enne aastaseks saamist.
Millal anda piima ja piimatooteid?
Kuni aastani on lapse piimavajadus 600-700ml päevas. Kui laps saab rinnapiima, siis pole talle lisaks piima anda vaja. Kui aga ei, siis tuleb eelistada puhast kitsepiima. Mitte puhta kitsepiima tunneb ära nn kasukamaitsest.
Lehmapiima puhul on taas väga oluline, et tegemist oleks nn maapiimaga või maapiima saadustega, kuna poe piim on homogeniseeritud ja pastöriseeritud.
Lehmapiim on väga tugev valk, seega lapsele mitte anda enne 1. eluaastat. Hapendatud kujul (hapupiim, pett) võib anda 9-10. elukuust, kuid mitte päris igapäevaselt.
Poe maitsestatud kohupiimasid ei peaks andma enne 3. eluaastat. Kõige hullemad ongi kohupiimade juures need moosid jmt, mis sinna segatakse. Need sisaldavad väga palju erinevaid kahjulikke aineid ja sarnanevad pigem keemialaboriga kui moosiga. Kahjuks käib see ka juustude ja jäätiste kohta, mis sisaldavad lisaks palju säilitusaineid.
Maapiimast kohupiima, millele kodumoosi(marju vmt) maitseks lisada, võib anda 1. aastasele lapsele, ka maajuustusid. Kohupiim olgu maitsestamata, millele võib maitseks lisada marju või kodumoose jms. ning kogustega olla ettevaatlik.
Millal anda liha?
Liha on ka väga tugev valk ja seega ei maksa alustada enne 8. – 9. elukuud, kuid veel parem oleks kui seda veelgi veidi edasi lükata.
Liha valikul tuleb arvestada, et loomade kasvatamisel kasutatakse hormoone, antibiootikume ja need säilivad ka lihas. Seega tasub valida väiketootajte liha, kellel pole võimalust kasutada ravimeid ja hormoone.
Alguses loomaliha, lammas. Ka kana, kui on teada, et on puhas liha. Hiljem siga. Hakkliha teha ise korralikust lihatükist mitte poe hakkliha, kuhu on kõik jäägid lisatud. Alguses teha puljong korralikust lihast (mitte kontidest) ja seda juurikatele lisada, siis juba lisada peenestatud liha .
Kui hakkliha osta tava poest, siis valida pigem vaakumpakendis kui lahtine, kuna lahtist pritsitakse selleks, et lihal säiliks nö. kaubanduslik välimus. Kuid poe hakkliha võiks väikelaste puhul vältida.
Kalaliha on ka üldjoones hea, kui leiab puhast kala, meie veekogud on üpris saastatud ja kasvatuse kalad pole ka hea kvaliteediga. Kala valimisel tuleb alati valida väiksem (räime puhul alla 15 cm) ja kahvatum kala (lõhe-forelli puhul).
Kuna lihast saab rauda, siis selle nö ohutumaks aseaineks on idandid, kuid neid tuleks taas ise valmistada. Raua üledoosil tekivad kakasse verekiud ja värv muutub tumedaks.
Liha valmistamisel tuleks veel meeles pidada, et liha ja piim ei sobi kokku (nt liha-piima kaste), kuna raud ei saa koos piimaga imenduda meie organismis.
Millal anda muna?
Kui on hea puhas vabakasvatusel (kukke näinud) kana muna, siis võib anda alates 9. elukuust. Poe munad sisaldavad värvaineid, mida kanadele sissesöödetakse ning elutingimustest tulenevaid stressihormoone. Siiski nagu eespool mainitud on muna tugev allergeen ning vajab hoolega jälgimist. Kogustega tasub ka olla ettevaatlik.
Millal ja mida anda lapsele juua?
Kui laps saab rinnapiima, siis ei ole talle üldiselt vaja juua lisaks pakkuda. Kuna rinnapiim on sõltuvalt imemiskestusest erineva konsistentiga (algul lahjem hiljem rammusam).
Kui aga juua pakkuda, siis vett. Oluline on meeles pidada, et ka mahl on kuni 2. aastasele lapsele toidukord.
Lapsele võib akkuda ka teesid (mis lapsele mõeldud või ravimteed), kuid seda pigem ravival eesmärgil.
Näksid ja maiustused
Näkside ja maisustusetega tuleb olla ettevaatalik, kuna need rikuvad toidurežiimi. See on aga väga oluline kui tahta, et laps korralikult sööks.
Enne 1. eluaastat võib osta ökopoest kuivatatud puuvilju, ja neid enne leotades, anda lapsele proovida.
Ka täistera makaronid on huvitavaks vahepalaks lastele (anda tervelt kätte).
Magusaga (küspised-kommid jmt.) pole kiiret ehk mitte anda kindasti enne 1. eluaastat ja siis ka pigem hilejm kui varem.
Kui valida, millega asju magusaks teha, siis eelistada kindasti roosuhkrut tavalisele. Samas tuleb meeles pidada, et liigne magus tekitab hüperaktiivsust ning poe maiused sisaldavad väga palju mürgiseid aineid (vt. alapealkirja „E ainetest“).
On olemas müüt, et aju vajab suhkrut, kuid tegelikult vajab aju glükoosi ja selle omastamiseks on palju erinevaid võimalusi, mis ei pea üldse olema seotud magusa andmisega lapsele. Nt. saab glükoosi omandada makaronidest.
Leiva-saia andmisega pole ka vaja kiirustada. Sai on üldse valgejahu toode ja ei sisalda kiudaineid jmt vajalikku, saiale alati eelistada sepikut. Sepikut ja leiba võiks ise küpsetada. Leiva või sepiku kuivikud on ka heaks näksimiseks eriti hammaste tulekul.
Natuke hambapastast, D-vitamiinist jmt.
Kasutada võiks floriidi vaba hambapastat (lähemalt loe http://nopped.blogspot.com/2005/04/fluoriid-david-icke-matrixi-lapsed.html)
Valge suhkru kohta on hea artikkel http://anahata.imelaps.ee/suhkur/
Kui valida soola, siis meresool on hea valik (nüüd ka olemas nn roosasool ehk aleksandrisool, väidetavalt sisaldab palju kasulikke mineraale jmt).
D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin ja sellega tuleb olla ettevaatlik. Rasvlahustuvad vitamiinid on hormoonide moodi, nende liigsel kogusel ei välju need organismist, vaid ladestuvad. Liigne D-vitamiin põhjustab ka rahhiiti nagu selle vaeguski.
D-vit. küllus põhjustab ka lõgede liiga kiiret kokku kasvamist. Lõge võiks olla enam vähem kokku kasvanud 1,5 eluaastaks.
D-vitamiini saab nö. taevast ehk seda aitab sünteesida ultraviolett kiirgus.Lapsega tuleb võimalusel igapäev õues käia ja piisab kui ta nägu saab ca 15 min päevas, kas päikest või pilvi vaadata:).
posted by triinuniinu at 08:11
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home